Kõigil loomadel oli alguses midagi puudu

või midagi liigset:

kel saba liiga pikk,

kel pea liiga nukker.

Ajapikku võttis kõikide kuju juba kindlamat ilmet:

kes sai nahale täpid,

kes kehale rühi..

Kass,

ainult kass

oli täiuslik, enesekindel

juba algusest peale

nii nagu ta on,

kõndis omapead

ja teadis, mida tahab.

Inimene igatseb olla

kord kala, kord lind

uss soovib saada endale tiibu,

koer on desorienteerunud lõukoer,

insener tahaks olla poeet,

kärbes uurib hoolega pääsukest,

poeet püüab matkida kärbest,

aga kass

tahab olla vaid kass.

Iga kass on kass

vurruotsast sabaotsani.

eelaimusest elusa rotini,

pimedusest oma kuldsete silmadeni.

Ei säärast ühtsust pole kellelgi.

Ei kuul ega lillel

ei ole sellist struktuuri.

Ta on tervik

nagu päike või topaas.

Ta nõtkes kontuuris

on haprust ja kindlust

nagu laevaninal.

Ta kollastel silmadel on üksainus pilu kust pilduda öiseid münte.

On väike riigita keiser,

isamaata vallutaja,

tilluke salongitiiger,

taeva peiupoiss,

erootilistel katustel,

armutuul lahtise taeva all.

Oled nii nõudlik kui sa asetad oma neli õrna jalga maapinnale,

nuusutades,

umbusaldades kõige maitset,

sest kassi puhaste käppade jaoks on mustust niigi palju.

Oo kodune metsloom,

iseseisev ja ülbe,

oma jälgedega öös,

kord laisk kord erk,

ja võõras.

Sa sügava iseloomuga loom,

sa kodude salapolitsei,

sa tükk ärakadunud sametit.

Muidugi pole su kommetes mingit mõistatust,

küllap sa polegi mingi saladus,

kõik ju tunnevad sind,

sa ei kuulu salapäraste elanike hulka,

küllap kõik seda usuvad.

Kõik peavad end kasside isandaks,

omanikuks või onuks,

oma kassi kaaslaseks,

kolleegiks õpilaseks ja sõbraks.

Mina mitte.

Ma pole nõus.

Ma ju ei tunne kassi.

Kõike ma tean:elu ja ta saarestikku,

merd ja loendamatuid linnu,

botaanikat ja matemaatikat,

naistetuba ta eksiteediga,

vulkaanide lehtreid,

krokodillide krobedat nahka,

nuhkide heasüdamlikku naeratust,

preestrite taevasinist atavismi,

aga lahti mõtestada kassi ei oska.

Mu mõistus libastub ta ükskõiksusel,

ta silmades on kuldnumbrid.

Töö sooritatakse individuaalselt.

Essee

Õpikeskkondades on võimalikud lubavused tihti suuremad kui ülesandega seoses või õppijate tegevuste läbi tajutakse. Lubavuste tajumine sõltub suuresti kasutajate sisemisest valmisolekust ja eelnevatest kogemustest ning ülesande eripärast. Lubavusi on kerge tajuda ka läbi mittelubavuste, sest alles piirangute tajumisel ja takistuste esinemisel eesmärgi sooritamiseks tekib vajadus mõelda keskkonna võimaluste üle konkreetsemalt.

Grupitöö keskseks töövahendiks, kuhu otsingute ja uuringute tulemused koondusid, kujunes Google Docs. Keskkonda kasutades ja teiste tööd jälgides tekkisid mõned takistused:

• raske oli tuvastada, kas mingit konkreetset fakti on kusagil jutus juba eelnevalt mainitud, kuna tegemist oli mahuka failiga;
• kui esines teksti vormistamise või sisu osas ebaselgusi või mitmetitõlgendatavusi siis tuli kogu vormistus ja kõik faktid üle kontrollida ja vastavalt vajadusele muuta;

• probleemide tekkimisel pole võimalik koheselt grupi liikmetega kontakteeruda;

Seega on ühesõppe juures väga oluline kokku leppida kindlad reeglid, mille järgi tegutseda ning kuidas tagada nendest kinnipidamine ja nende järgimine.

Õpikeskkonnaga seotud lubavused tõid välja õppijate tegevusega seotud kasutegurid:

· saada valdkonnast laialdasemaid teadmisi (enda ülesannete teostamiseks oli vajalik eelnevalt tutvuda ka teiste poolt valmistatud materjaliga);

· õppida koos töötama;

· ühise vastutuse tajumine;

· töötada koos sobival ajal;

Õppijate tegevusega seotud mittelubavused

• pole võimalik kindlaks määrata kas kõik liikmed teevad võrdselt tööd või keegi teeb rohkem,
• üksteise materiali täiendamisel võib minna esialgne mõte kaduma ja tehtavad parandused ei pruugi olla õiged või ei sobi algautorile.

Enesejuhitud õppe korral on tajutavad lubavused erinevamad kui ühisõppes. Lubavused muutuvad sõltuvalt eesmärgist ja vajadustest. Näiteks töötades koos Google Docs’i keskkonnas tulid välja erinevad võimalused ja ohud, mida esialgu ei tajunud.

Suhtluskeskkondade osas tajusid rühma liikmed väga erinevaid lubavusi ja määravaks kujunes, milliseid neist peeti oluliseimaks antud ülesande lahendamisel. Kaaluti Skype’i, MSN’i ja Gabbly keskkonda ning viimase kasuks ka otsustati. See näitab, et kõige olulisemaks lubavuseks peeti kättesaadavust sõltumata asukohast (kas konkreetses arvutis on installeeritud suhtlusvara või mitte) ja lihtsat, kiiret ning mugavat keskkonna toimimist (lihtne sisse logida ja ei vaja eelnevat registreerimist).

Kokkuvõttes olid rakendunud lubavused efektiivsed ja ma usun, et saadud teadmised ning kogemused suurenesid läbi koostöö ning andsid tulemusele lisaväärtust eelkõige osalejate endi jaoks.

Grupitöö link

3. Ühesõppeks hajutatud õpikeskkonna koostamine, rühmakaaslastega tegevuse planeerimine ja ühise keskkonna kirjeldamine.
Sooritatakse rühmatööna analoogselt ül. 1 kirjelduste järgi.

Grupitöö http://docs.google.com/View?docid=d8vjht2_2fbt5k4

Tegevusmustri järgi saab kõigepealt uurida sama valdkonnaga tegelevate inimeste blogisid. Koguda andmeid lugedes selleks erialast kirjandust online raamatukogudest. Uurida märksõnade järgi nt delicious keskkonnast, milliseid lehekülgi on teised leidnud.

Järgnevalt tuleks oma kogutud andmed salvestada edaspidiseks kasutamiseks. Seda võib teostada kas järjehoidjatega või kasutada blogisid sinna vastavid märkmeid tehes. Samuti saab andmeid salvestada veebipõhistes koostööprogrammides eesmärgiga neid edaspidiselt sobivate inimestega jagada .

Kolmas oluline samm on suhtlemine inimestega, kes uurivad sama valdkonda. Selleks võib kommenteerida nende blogisid, diskuteerida teemafoorumites või kasutada msn’i või skype’i. Samuti oleks kasulik suhelda ka läbi koostööd võimaldavate veebipõhiste programmidega, kuna see võimaldab kommenteerida konkreetseid näiteid ja neid ise paralleelselt luua. Näiteks saab Google docsi’s oma andmeid jagada sobivate inimestega.

Andmete jagamise etapis saab kasutada järjehoidjaid, wikisid, blogisid, foorumeid, veebipõhiseid koostööprogramme. Samuti saab enda uurimistulemusi jagada kui blogi on koondatud valdkonna agregaatorisse.

Tuutori roll on sellise tegevusmustri puhul tagasihoidlikum, kuna juhendamine ja nõu andmine ei oleks ilmtingimata hädavajalik, pigem soovituslik. Tuutoriks sobiks sellises keskkonnas erialaspetsialist või arvamusliider, kes teostaks mudeli samu tegevusi väikeste tema isiklikest eesmärkidest tulenevate erinevustega.

Eesmärgiks on pakkuda võimalust ühest valdkonnast huvitatud inimeste ühendamiseks nt erinevate uurimustööde koostamisel. Tagada läbi koostöö eri riikidest pärit aga sama valdkonda uurivate inimeste koostöö. Tulemuseks oleks suurem kasu, kuna üksteise uurimistulemustega kursis olles: uurimused ei kattu, valdkond uuritakse põhjalikumalt läbi ja koostööst sünteesitud järeldused ning ideed on suurema kaaluga.

Stsenaarium: Tudeng Eestist soovib teha uurimustööd teemal “kasutajaliidese disain”. Selleks on tal eelnevalt vaja:

• koguda infot Eestis ja mujal maailmas läbi viidud uuringute kohta,
• uurida erialast kirjandust
• jälgida erialaspetsialistidelt ilmunud artikleid ja blogisid
• koguda ja salvestada vajaminevaid andmeid

Ühest valdkonnast huvitatud tudengid saaksid :

1. Koopereeruda agregaatoris, et ennast kurssi viia millistel teemadel on juba uuritud ja mida keegi maailmas hetkel uurib,millised on hetkel aktuaalseimad uurimisküsimused.

2. Jagada andmeid oma blogides,wikides, järjehoidjates, flickr’is, youtube’is

3. Samal ajal nendest kohtades ise andmeid ja teadmisi koguda.

4. Teha koostööd erinevate sama valdkonna uurimisküsimuste osas veebipõhistes koostöökeskkondades nagu GoogleDocs jm.

5. Koostöö, arutelud, diskussioonid suhtluskeskkondades(skype,msn), blogides, jututubades, foorumites.

6. Huvigrupp on koondatud agregaatorisse, mis lihtsustab selle liikmete tegevuste jälgimist.